Kas teid saab usaldada?

Usalduse dünaamika Kui mul palutaks nimetada kaasaegse korporatiivse suhtlemise valem, ütleksin, et organisatsioonid tõmbavad publiku tähelepanu, pakkudes vastutasuks emotsioone ja muljeid, kuid hoiavad seda tähelepanu ja loovad suhteid usalduse kaudu. Selles kontekstis näeme huvitavat dünaamikat. COVID-19 pandeemia alguses 2020. aasta kevadel näitas rahvusvaheline uuring Edelmani usaldusbaromeeter, et järsult suurenes usaldus valitsusväliste organisatsioonide, meedia, ettevõtete ja eriti valitsuste vastu. Aasta on möödas ja on selge, et see oli pigem justkui usalduskrediit, kuna uued andmed viitavad selgelt pettumusele. Sama uuringu tulemused 2021. aasta alguses näitavad usalduse vähenemist meedia, valitsusväliste organisatsioonide ja eriti kogu maailma valitsuste vastu. Lisaks on näha, et usaldus traditsioonilise ja sotsiaalmeedia kui teabeallikate vastu on viimase üheksa aasta jooksul muutunud kõige madalamaks. Usalduskriisi märke täheldatakse ka Lätis. Kantari uuring näitab, et inimesed on üha enam valmis pöörduma tagasi pandeemiaeelse eluviisi juurde ja on üha vähem valmis piiranguid järgima. Lisaks väljendavad vastajad tõenäolisemalt rahulolematust valitsusega ja nõuavad aktiivset tegutsemist tekkinud probleemide lahendamiseks. Kõige huvitavam on see, et uuringute kohaselt on lootuse ja enesekindluse vektor nüüd ettevõtetele üle kandunud. See kategooria osutus ainsaks, mis ei näidanud usaldusindeksi järsku langust. Samal ajal on ootuste ring laienenud. Näiteks eeldatakse, et ärijuhid võtavad sõna ja astuvad aktiivseid samme, et lahendada erinevaid sotsiaalseid probleeme, mis pole otseselt seotud nende ettevõtlustegevusega. Y-põlvkond ja Z-põlvkond juhivad tähelepanu sellele, et see, kui palju ettevõtted pandeemia ajal sotsiaalset vastutust üles näitavad, saab nende tarbimisotsuste tegemisel oluliseks kriteeriumiks. Lisaks on kõrgelt hinnatud kohaliku kogukonna toetamine ja kohalike probleemide lahendamine. Juhtide ja suhtlejate aeg Mida me võime järeldada? On suurte juhtide, suhtlejate ja ekspertide aeg. Igal juhul on nende järele nõudlus. Kas tuleb ka pakkumus? Suuresti sõltub see juhtidest, kes peavad mõistma, et nüüd on õige aeg mõelda nii omaenda kui ka oma parimate asjatundlike töötajate kaubamärgi peale. Praegu on pidev suhtlemine oluline ka avalikus suhtluses, kuna see aitab muutuste ajal saavutada stabiilsustunnet. Mille peaksid oma sõnumitesse lõimima ettevõtted, kes soovivad usaldust luua? Esiteks hoolitsemise inimeste, nende ohutuse ja ökoloogia eest, näidates, et see on pikaajaline lähenemisviis. Teiseks seisukoha „meil on plaan“. Isegi kui olukord muutub kiiresti, on oluline selgitada töötajatele ja klientidele, mis juhtub järgmisel nädalal, kuul või ajavahemikul järgmise muutuseni. Kolmandaks, astuge väikeseid samme uute oludega kohanemiseks, pidades samal ajal silmas ulatuslikku pikaajalist strateegiat ja missiooni. Neljandaks, aidake inimestel toimuvat vastavalt oma pädevusele tõlgendada. Kuidas elada, töötada ja edasi areneda? Siin on muide oluline mitte unustada töötajaid. Kui inimene tunneb oma töö tähtsust, vabaneb ajus usalduse eest vastutav aine oksütotsiin. Mida paremini töötajad oma missioonist ja vajadusest aru saavad, seda rohkem usaldavad nad töökohta. Viiendaks, kasutage suhtlemisel jutuvestmist. Oksütotsiin vabaneb ka siis, kui inimene lugusid kuulab. Ja head lood kutsuvad esile emotsioone, neil on süžeeliin ja ootamatuse moment, nad jäävad hästi meelde, annavad sõnumile humaanse varjundi ning on kaubamärgi ja publiku väärtuste ristumiskoht. Näiteks kui soovite näidata, et olete kliendile orienteeritud organisatsioon, on parem mitte kasutada seda menukat, ent täiesti tühja fraasi. Selle asemel kirjeldage olukorda, kus nähakse teie sõbralikku ja tähelepanelikku suhtumist klientidesse. Usaldus on kriisi valuuta. Nüüd on aeg sellesse investeerida!